Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Destudio (Peeter Maria Laurits ja Herkki Erich Merila)
 teos
suurendasuurenda
Inimese äng.
1992. 3-osaline fotokollaaz. 117x68; 102,5x67,5; 129x68,5.
Kommentaarid alla

"Destudio on virtuaalne autor, füüsilise eksistentsita kunstnikuisiksus, mis sündis 18. augustil 1992 fotograafide Herkki Erich Merila ja Peeter Lauritsa ühistest katsetustest massimeedia vallas. /.../ Peamisteks eesmärkideks on olnud autoriisiksuse dekonstruktsioon, ebapopulaarsete ideede kontraband popkultuuri ning piiride segamine kunsti ja mittekunsti, üleva ja madala, Kaini ja Abeli vahel."*

"Inimese äng" on üks varasemaid Destudio fotokollaaze, kus kasutatakse visuaalset materjali hakkivat videoklipi-esteetikat. Kujutis lõhutakse kümneteks kildudeks ja pannakse nihestatult uuesti kokku. Sellises pildipurustamise ja legomängu strateegias on nähtud ajavaimu kajastust, 1990. aastate esimese poole Eesti ühiskonna ärevat ja närvilist elutunnet, muutuste aja segadust ja ambivalentsust.** Laiemalt võttes on tegemist postmodernistliku praktikaga, mis kasutab juba olemasolevat, võtab selle osadeks lahti, kombineerib uuesti, lisab ja muudab tähendusi. Anonüümne keha kolmel fotol on igast küljest lõigatud, peata, käteta, jalgadeta. Selle triptühhoni osi pole võimalik "õieti" ühendada, iga liigutus tekitab uue vigastuse. Destudio kollaa_ide tegelaste puhul ei saa rääkida terviklikust "minast"***, kellestki, kes ängi tunneb. Nad on lahustunud erinevates kildudes, mille ainus ühine nimetaja on seesama äng.

Anu Allas

* Destudio.- Aine-aineta. Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 1. aastanäitus 1993. Kataloog. SKKEK, 1994, lk. 71.
**Mari Laanemets, Fotograafiast 1990. aastate eesti kunstis.- Ülbed üheksakümnendad. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2001, lk. 247.
***Hanno Soans, Peegel ja piits. Mina köidikud uuemas eesti kunstis.- Kunstiteaduslikke uurimusi 10. Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 2000, lk. 329-330.

üles