Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Rein Kelpman
 teos
suurendasuurenda
Äratuskast lilleruumis
1994. Õli, segatehnika, lõuend. 140 x 160
Kommentaarid alla
Kelpman kerkis 1980ndatel esile erandliku maalijana, kelle naivism, maalilisus ja intiimsusetaotlus erinesid põhjalikult eesti maali tollasest peasuunast. Kriitika soosingu pälvinud iseõppijast kunstnik süvenes oma natuuri eripärasse ja tegi lühikese aja vältel läbi kiire arengu. 1990. aastate algul jõudis ta nonfiguratiivse maalini. Seda muutust tähistas Kelpmani fenomeni määratlemisel uute märksõnade kasutuselevõtt. Mõistet "erandlik" täiendavad siitpeale viited Paul Klee mõjutustele ja tunnustus Kelpmani koloristiandele.
"Äratuskell lilleruumis" on vaatamata kunstnikule ebatüüpilisele lõõmavale punasele koloriidile Kelpmani lüürilise maalitõlgenduse eripära krestomaatiline näide. Lihtsakoelise geometriseerimisega luuakse isiklike mõtete ja tunnete arendamiseks sobiv keskkond.
Kelpmani eripäraks võib lugeda ka abstraktsionismi ja sümboolsuse tasandi kokkusulamist. Vaataja tajub seda värvi,vormide ja tekstuuri erilise häälestuse kaudu. Kunstnik loob maalivahendite abil meeleoluka atmosfääri, mille kontekstis muutub tähenduslikuks ka teoste ornamentaalne lähtealus. Kelpmani teoste tundlikku joonekäsitlust, head rütmitaju ja maalilistest arendustest lähtuvat esituslaadi õigustab meeleolutsemine, mis rajaneb küllaltki vastakatele motiividele. Iseloomustades kunstniku esitust sõnade meditatiivne, süvenenult vaatlev ja tasakaalustatud abil puutume tema esituste juures samaaegselt kokku meditatiivse rahu vastandit esindava pingulolekuga. Ajatute kategooriatega tegelevale kunstnikule on iseloomulik püüe ehitada enda ja maailma vahele kaitsebarjääre, mille haprusest ja tegelikust pidetusest kõneleb pessimismistlike alatoonidega ümbritsetud melanhoolia.

Eha Komissarov


üles