Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Marko Laimre
 teos
eelmineeelminejärgminejärgmine suurendasuurenda
Sugar Free.
1996. Kineetiline installatsioon, kapp, fotod, suhkur.
Kommentaarid alla
"Sugar Free" valmis Varssavi Zachshta Galeriis toimunud Balti kunsti näitusele "Personal Time". Näitus sidus Eesti modernistide avangardi-kogemust 1990ndail isikliku mälu küsimustes ja ühiskondliku kontrolli mehhanismide mõistmises toimunud nihetega.
Töö pealkiri viitab naudingu ühiskondliku reguleerimise mehhanismidele, mille ekstreemseimaks näiteks on insuliiniravi. Foucault´likud ühiskondliku kontrolli teooriad on seotud isiklike kohanemiskogemustega teljel kool-sõjavägi-vaimuhaigla-kunstiakadeemia.
Installatsiooni dominantseks elemendiks on kapp. See liigub kui pendel aeglaselt ühest seinast teise, sidudes installatsiooni omaruumi must-valged, fotodokumentalistika registris valminud pildid vaimuhaiglast ning autorist "before" ja "after" hullumajakogemust. Õõvastav, ruumis kääksudes edasi tagasi pendeldav kapp on tagantpoolt lahti lõigatud. Vaataja leiab sellesse piiludes linnupuuri, mis on täis suhkrukuubikuid. See on kujund, mis nagu ühelt poolt vahendab meile lihtsa sõnumi vangistatud naudinguist, teiselt poolt aga, viidates Duchamp´i teosele "Why not Sneeze Rrose Selavy?", osutab absoluutse individualismi võimalusele/võimatusele. Tegeldes kriitilise postmodernismi küsimustega postsovjetlikus ühiskonnas, kus käis "kunstniku ohtlikult mõjus rollidefineerimine paremalt" , jõuab kunstnik ühiskondliku kontrolli majanduslike ja psüühiliste hoobade vältimatu seoseni. Laimre on kunstnik, kes on "Linnapi koolkonnaga" esile kerkinud küsimuste testimisel Eestis kõige kaugemale läinud.

Hanno Soans
Kunst, 1996, 1, lk. 49.
üles