Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Ado Lill
 teos
järgminejärgmine suurendasuurenda
Nimeta 77
1997. Akrüül, gesso, kips, PVA-liim, shellak, süsi, lõuend
Kommentaarid alla
Ado Lille maalide puhul räägitakse enamasti puhtast kunstist ja maalijast par excellence. Abstraktne väljendus pole Lille loomingus üks etapp, läbiproovimine või kõrvalliin. Alates 1960. aastate teisest poolest töötab ta järjekindlalt ühe idee ja vormi lõputute variatsioonidega, kuhu kuuluvad nii puhtad ühevärvilised lõuendid ja geomeetrilised konstruktsioonid kui ekspressiivsed pastoossed pinnad ja hedonistlikud värvikombinatsioonid. "Algusest peale on teda võlunud abstraktsetele ekspressionistidele iseloomulik suur formaat, mille läbi võimendub omakorda juba niigi terav koloriit. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata sellest, et tulemus on mõnikord väljendanud midagi muud."* Ado Lille 1990. aastate töödest esindab "Nimetu 32" nn. all over maalilaadi, kus kogu pildi pind on kaetud ühtlase rütmilise värvimustriga. "Nimeta 77" on plastilisem, voolavam ja meelelisem, pastoossed raskuspunktid maali servades lasevad sel mõjuda ühe osana raamist väljaspool asuvast kujuteldavast tervikust.



*Harry Liivrand, Ado Lill, maalija. Näituse kataloog. Eesti Kunstimuuseum, 1994, lk. 3.

üles