Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Priit Pajos
 teos
järgminejärgmine suurendasuurenda
Hauarüvetajad. 2000. Õli, lõuend. 130x110
Kommentaarid alla
Esmakordselt eksponeeritud isiknäitusel VAAL galeriis 2001.

Pajose maalide tunnuseks on tume, läbitungimatu ja pime pildiruum, mis ängistab ja kuulub suurte tragöödiate keskkonda. Ent tragöödiate ülevusega vaataja Pajose maalides ei kohtu, see on esimene sõnum nüüdismaailma muutunud ilmest. Teine sõnum kinnitab, et ülevuse kaotsiminek ja sõna "suur" puudumine pole jõuliste väljenduste poole liikuvate kunstnike jaoks takistuseks. Peab olema piisavalt erandlik natuur, et teha 21. sajandi küünilisel hakul panus maalikunsti mõjutamisvõimele. Kunstnikku iseloomustab asjatundlikkus kaasaja keele- ja mõttelaadide kasutamisel. Vaatajal ei maksa ennast lasta petta Pajose maalide vanaaegselt klassikalisest väljanägemisest. Vaadake lähemalt, mis pildil toimub. Te näete seal tragöödiat ja farssi esikoha pärast võitlemas, kusjuures klassikalise kunsti ülev ideepuhtus on selles lahingus põõsasistuja rollis. Kunstniku maalides ei näe lahingu võitjat, vaid üsknes võitluspinget ja rebimist.
Kuigi Pajose maalide pildisüzeed on mõjuvad ja tegevusrohked, on neid raske selgeks jutustuseks vormida. Absurdist ongi raske kõneleda lihtsas keeles. Pajose piltide tegelased on oma dramaatilistes keskkondades allutatud eksperimenteerivale absurdiloogikale.Kangelased on ebaadekvaatsed, kuid tabavalt väljenduvad, nad on külmaverelised, kuid käituvad afekteeritult. Neid vaevad hirmud ja seletamatu päritoluga fantasmid, mille painajalikkuse defineerimiskatsed seovad kunstniku lähedalt vägivalla ja surma teemadega, mis mõlemad on hõlmamatud.
Pajose puhul on mõtet rääkida mitte niivõrd maalimise kui lugude konstrueerimise oskusest. Selle Tartu Ülikooli filosoofiaharidusega maalija jutustamistehnika on voolavalt mitmeplaaniline ja teravakeelne, tema juttude jõhkrad intonatsioonid on varmad kujundama stambivabu ettekujutisi. Küsimus kunsti piiridest pole Pajose puhul seotud väljendusvahendite ammendatavusega , vaid pildi teemade käsitlusviisi vabaduse kogemisega. Pajose pildiretoorika rajaneb omavahel seotud ja üksteist toetavate visioonide ja mõttekäikude hierarhiatele.
Pajose mõtte liikumistrajektoor kulgeb läbi kultuuri banaalsuse suunas ja selles vereringluses toidab esimene teist. Kunstniku programmiliseks manifestatsiooniks on maal "Hauarüvetajad", kus religioossest mõtisklusest kasvavad välja surma vägivaldsust puudutavad mõttekäigud, mis arenevad pühaduse ja tabude ületamise käsitlusteks. Maalis näeb kõige jõhkramat leina teema ja viimase rahupaiga idee arendust. Seda võiks õigustada üksnes surma enda vägivaldsusega, millega inimene teatavasti iialgi ei lepi, jättes oma mittenõustumise arutute hirmude näol teadvusesse kummitama. Haual urineeriv mees on maalitud sügavalt traagiliseks, kangelaslikuks persooniks, kelle arusaamatu sammu tõlgendamiseks on lõputu arv võimalusi.
Teose "Naine ja koerad" süžee on lihtsakoelisem, kuid samuti õelalt märkitabav. Kunstnik sõnastab inimese ja koera sõpruse igihaljast teemat, täiendades traditsioonilist meelelist esitusmudelit võimukuse, loomalikkuse, iharuse jõhkrate intonatsioonidega. Ta teemakäsitlus muudab pildisüxee konformistlikule tavateadvusele seatud lõksuks. Pajose viis rajada allegooria hallutsinatsioonidele ja afektile kujundavad ta loomingust väga kaasaegse kultuuripretsedendi. See on fantaasia ettenägematu kokkumäng psühhoanalüüsi probleemidega.

Eha Komissarov
üles