Eesti Kunstimuuseum logoEesti Kultuurkapital logo
Eesti Kultuurkapitali ostud

Maal
Graafika
Skulptuur
Installatsioon
Videokunst
Fotokunst
Uus meedia

Kunstnikud A-Z

Üldinfo

Tagasiside

copyright

Andres Tali
 teos
järgminejärgmine suurendasuurenda
Romeo ja Julia. 12 lehest koosnev sari.
1999. Digitaaltrükk, sügavtrükipaber
Kommentaarid alla
Andres Tali. Romeo ja Julia. 12 lehest koosnev sari. 1999. Digitaaltrükk, sügavtrükipaber

Pälvis peapreemia Tallinna 12. Rahvusvahelisel Graafikatriennaalil 2001.

Tegemist on arvuti vahendusel loodud teosega, mille puhul raamatu leheküljed on arvutisse skanneeritud, kujutist digitaalselt töödeldud ja tulemus välja trükitud.
"Romeo ja Julia" seostub poststrukturalistliku ajastu kunstikontekstidega. Kunstiteos on teise autori teksti vahendusel loodud uus tekst, mille on oma seaduspärasused ja reeglid. Teose ja teksti vahekord pingestub äärmuseni, sest neid on raske teineteisest lahutada, seetõttu mõjub teos müstifikatsioonina.
Tali "Romeos ja Julias"kulgeb mõiste "tekst" interpretatsioon paljudel tasanditel: näeme teksti( Tali teose vormis) dialoogi teksti endaga (leheküljed raamatust), milles autori osadus ähmastub ja muutub eristamatuks. Pildi tasandil samastub vaataja kunstnikuga, kes on taibanud luua teose põlenud servadega raamatust. Teksti tasandil kohtub ta tekstide autori Shakespeare´iga ning vaataja on sunnitud tõdema, et kumbki autor on samastunud selle armastuslooga täiesti erineval viisil.

Andres Tali: "Kuid tagasi "Romeo ja Julia" juurde.Selle juhtmõtteks võiks olla story. Üks lugu, mis algab kusagilt ja lõppeb millegagi. Kusjuures on üldjuhul ükskõik, kus ja millega. "Romeo ja Julia" on siin võimendavaks teguriks, mis aitab selgitada emotsionaalset tausta. Tegu on krestomaatilise armastuselooga, mille sisuga ilmselt igaüks on tuttav, ja mis loob kindla kindla emotsionaalse tausta isegi juhul, kui vaataja mitte millestki muust midagi aru ei saa. Laias laastus on selles teoses kolm tasandit, kus toimub teatavat liiki liikumine: esiteks "Romeo ja Julia" sündmustik; teiseks sündmused, mis toimuvad raamatuga; kolmandaks nn.autoripoolsed kommentaarid raamatu servadel. Need kolm liikumist on omavahel põimitud ja liiguvad koos raamatu sündmustiku emotsionaalsete tõusude ja langustega. Vaataja võib vabalt valida, millist story’t ta järgib. Soovi korral võib ta lihtsalt seista ja Shakespeare’i teksti lugeda.Või jälgida, millal on leheküljed põlenud, millal jälle kortsutatud. Või üritada lugeda kunstnikupoolseid raskesti loetavaid (st.loetamatuid) kommentaare. Või üritada saada esteetilist naudingut täiuslikkuseni viimistlitetud digitaalsest teostusest. Välistatud pole ka n-arvu liikumiste ja emotsionaalsete lisatasandite teke sõltuvalt vaataja vastuvõtu- ja kontekstivalmidusest.Lõpuks saab vaataja ikkagi mingi emotsiooni (kasvõi hämmingu) kõikide nende tegurite koosmõjust oma kunstikogemusele toetudes.Antud juhul oli vajaliku emotsionaalse tausta loomiseks vajalik "Romeo ja Julia."*

Eha Komissarov

Kalev Kesküla vs Andres Tali ehk "Romeo ja Julia" explained. - Vikerkaar, 2000, 7, lk. 65.

üles